Hipodroomi kvartali arendaja: eks näis, kas oleme oma plaanidega Eestis ajast ees
Reterra tegevjuht Reigo Randmets räägib, et nad ehitavad endise Hipodroomi juurde üle 1000 korteri ja hulga äripindu. Tema sõnul on Eesti elanikud praegu rikkamad kui eelmiste majanduslanguste ajal. Investoritel soovitab ta Hispaania kinnisvarast käed eemal hoida.
Kohtume Randmetsaga vana Hipodroomi juures, kus käib ehitus alates eelmise aasta aprillist ning parasjagu paigaldatakse maa sisse kaableid. Vana tuntud Hipodroomi hoone on lammutatud ja selle asukohas paikneb moodulmaja, mis imiteerib selliseid kortereid, mis juba peagi elamupiirkonda kerkivad. Vestleme Randmetsaga moodulmajas.
Reterra ehitab kvartalisse mitu uut tänavat, millest üks on ringteega ja kulgeb täielikult maa all. Hipodroomi kvartalis ongi tulevikus kõik autod maa all ja maa peale jäävad ainult üksikud kohad taksodele, külalistele ja kulleritele. «Woldi ja Boldi kohad, nagu me neid kutsume,» sõnab Randmets. Ta märgib, et sellised kinnisvaraarendused on Skandinaavias ja muus Euroopas praegu moes. «Eks näis, kas oleme Eestis ajast ees,» ütleb ta.
Hipodroomi arenduse esimesel etapil on praegu müüdud umbes 30 protsenti korteritest. Kogu arendusala maapealne osa kokku on üle 250 000 ruutmeetri ning esimene etapp moodustab sellest veidi üle kümnendiku.
Reterra tegevjuht Reigo Randmets Hipodroomi arenduse näidiskorteris. Tairo Lutter
Randmets räägib ka, et kinnisvaraarenduses on trend, kus on äri- ja elamispinnad alati koos, ning ka Hipodroomi arendus läheb sellega kaasa. Selle trendi põhjustab eesmärk luua nii-öelda «15 minuti linn», et vältida pendelrännet. «Teine põhjus on see, et kui seal, kus on 100 protsenti ärikvartal, lähevad piltlikult öeldes õhtul kell viis tuled kustu ja kuni hommikuni on zombi-linn – see ei kuulu tänapäevasesse modernsesse linnaruumi,» ütleb ta.
Randmets meenutab, et Hipodroomi kvartali ehitusloa hankimine oli väga pikk ning kestis kuus ja pool aastat. Praegu käib kvartali ehituse esimene etapp, mis valmib 2026. aasta alguses.
Arenduse ehitusloa saamine venis, kuna Hipodroomi kvartali ühe väikese krundi arendaja sattus kohtu alla seoses keelatud annetusega Keskerakonnale, mille erakond pidi hiljem tagasi maksma. Randmets rõhutas, et see juhtum pole seotud nende ettevõttega, kuid toimunu lükkas ehitusloa andmist edasi ka nende jaoks. Tema sõnul oli alguses asi selles, et piirkonna arendajatel ja linnafirmal Tallinna Vesi tekkis eriarvamus, kes peaks tegema suure investeeringu sadevee süsteemi. Keskerakonnaga seotud saagast saab täpsemalt lugeda kolme aasta tagusest Postimehest.
Populaarne Tartu ääreala
Reterra on suur kinnisvaraarendaja ka Tartu linna vahetus läheduses asuval Raadil. «Raadil lõime kopa maha kuus aastat tagasi ja seal olime täiesti esimesed,» sõnab Randmets. Alguses ta kahtles, kas seal tasub kortermaju ehitama hakata, sest see tundus kesklinnast kaugel. Juba müügi alguses selgus, et klientidel on selle piirkonna vastu huvi ja nad võtsid selle hästi vastu. Praeguseks on Reterra ehitanud Raadile ligi 500 korterit ning piirkonnas on kinnisvara arendama hakanud ka konkurendid.
Postimehe küsimusele, miks see piirkond inimestele huvi pakub, vastas Randmets: «Tegelikult on see ikka kesklinnale hästi lähedal. Tänav, mis linna poole läheb, ühendab selle kesklinnaga kiiresti nii auto kui ka jalgrattaga. See on kesklinnale palju lähemal, kui esmapilgul tundub,» ütleb Randmets.
Reterral on üks hoone ka Põlvamaal Erastveres. See oli vana hoone, mille nad renoveerisid ja nüüd üürivad nad maja välja hooldekodule. Randmetsa sõnul tundub talle, et sealsel hooldekodul läheb kenasti, ehkki ta nende äriga lähemalt kokku ei puutu. «Maja on rahvast täis ja järjekord ka ukse taga,» sõnab ta muiates.
«Nagu mujal maailmas, üritame Reterraski vanu väärtuslikke hooneid maksimaalselt säilitada ehk kasutada olemasolevat ressurssi. Elevaator on selle üks näide – hoone on omanäoline ning selle asemel, et see maha lammutada, saame sellele anda uue elu ja kasutuse,» räägib ta. Vana viljaelevaator, mida Reterra hakkab ümber ehitama, asub Tallinnas Nõmme linnaosas.
Turg elavnes hiljuti
Randmets räägib, et enne selle aasta sügist oli kinnisvarasektoris vaikne aeg ja nüüd on turul näha elavnemist. Sama ütles Postimehele umbes kuu aega tagasi ka ärikinnisvarafirma Restate nõukogu liige Ardi Roosimaa.
«Me loomulikult soovime müüa rohkem kortereid, kuid me ei saa ka liiga palju nuriseda,» sõnas Randmets. «Ei saa öelda, et praegu on mingisugune kriis,» lisab ta. Küll on veidi muutunud ostjate käitumine. Varasemast rohkem võetakse mõtlemisaega ja käiakse läbi palju arendusi. Otsused võtavad aega keskmiselt mitu kuud, kuid on ka neid, kes mõtlevad ja kaaluvad aasta aega. «See aeg, kus astuti uksest sisse ja kohe osteti, on läbi,» räägib Randmets. Ta mainis ka, et ostjate seas on rohkem koduostjaid ja vähem investoreid kui mõne aasta eest.
Peamised ostjad Hipodroomil on pered või selle piirkonna fännid, keda on rohkem, kui Randmets eeldas. Tema sõnul lähevad hästi kaubaks ka suuremad, kolme- ja neljatoalised korterid, mis näitab, et paljudel inimestel on ka praegusel ajal võimalik endale korralik kodu osta.
Juba üle mitme aasta kestnud majanduslanguse mõjudest rääkides sõnab Randmets, et firmad on lükanud edasi uutele äripindadele minekut. Puudub kindlus, kas praegusel ajal on mõistlik oma ärisse investeerida. Kaubandus- ja laondussektor on küll endiselt edasi arenenud, kuid uutele büroopindadele kolimises ollakse ettevaatlikud.
Elukondliku kinnisvaraga on lood helgemad, sest Eesti rahvas on saanud rikkamaks kui eelmiste kriiside ajal. Samas mõjutab kõrge euribor kõiki koduostjad, sõnas ta. «Tegelikult ei ole midagi halvasti, kui vaadata suuremat pilti,» sõnab ta.
Läti on ajast maas
Reterral on kinnisvara ka Lätis. Postimehe küsimusele, kuidas Lätis praegu olukord on, vastab Randmets: «Keeruline. Läti on päriselt ajast maas. Ma arvasin vanasti, et eestlastele tundub see nii või et me tahame nii mõelda,» ütleb ta. Randmets selgitab, et Lätis on veel madalamad hinnad ja Eesti kinnisvaraturuga võrreldavaid muutusi seal toimunud pole. «Seal on rahval lihtsalt vähem raha. Samal ajal sisendhinnad on sama suured. Selles mõttes on Läti kindlasti keerulisemas seisus kui Eesti,» sõnab ta. Bürokraatiat aga Lätis Eestiga võrreldes rohkem ei ole.
Randmets räägib, et jutt sellest, kuidas majanduslanguse ajal ehitamine odavaks läheb, on müüt, sest ehitusematerjalid kallinevad edasi. «Üks asi on ehituse tööjõud, teine on sisendid ja materjalid,» selgitas ta. Ta küll möönab, et mingil hetkel võisid hinnad tõesti tipust alla tulla, kui praegu on ehituse hinnad stabiilselt kõrged.
Reterra tegevjuht Reigo Randmets Hipodroomi moodulmajas asuvas näidiskorteris. Tairo Lutter
Hispaania kinnisvara fenomen jääb arusaamatuks
Postimees küsis, kas Randmets oskab selgitada, miks viimasel ajal levivad jutud sellest, et eestlased ostavad Hispaanias kinnisvara kokku. Ta vastab, et pole sellega täpselt kursis, kuid toob siiski kaks eeldatavat põhjust. «Number üks on see, et sellest räägitakse. Näiteks, kui mõni tuntud Eesti bänd annab välismaal kontserdi, siis ta tundub meile maailmakuulus. Sellega on samamoodi – kui mõned üksikud inimesed ostavad, siis meile tundub, et kõik eestlased on seal. Ma arvan, et see on natuke üle võimendatud ja minu meelest, kui sa sinna ise elama ei taha minna, siis on see suur lollus,» sõnab ta. Ta ütles, et nii kaugele kinnisvara ostes peab olema usaldusväärne haldusfirma ja peab olema teadlik kohalikest maksudest, mida võivad ostjaid üllatusena tabada.
«Ma kindlasti kellelegi ei soovita seda investeeringu mõttes teha. Kui sa tahad sinna kolida ja seal elada, siis on teine asi,» ütleb ta.
Randmets ütleb, et investoritel oleks targem osta aktsiad, kui soetada korter tundmatusse linna, mille ärikultuur pole neile tuttav.
Randmets lausub, 2024. aasta on nende jaoks kulgenud plaanipäraselt. Ta usub, et 2025. aastal saabub kinnivarasektoris uus tõus. Ehkki Hipodroomi kvartaliga on palju tööd, on neil ka palju teisi arendusi ettevalmistamisel. Kõige kuumem Tallinna linnaosa on praegu selgelt Põhja-Tallinn ning suurt arengupotentsiaali näeb Randmets ka Lasnamäel, kus tema ettevõte veel ehituseni jõudnud ei ole, kuid toimub ettevalmistamine. Ta soovib, et linnavalitsus lubaks arendajatel kesklinna rohkem tihedamaks ehitada.
«Inimesed tuleb tagasi kesklinna tuua. Näiteks Haabersti on selgelt arendustest üle küllastunud ja arendusi on rohkem kui nõudlust,» sõnab Randmets.
Reterra
Reterra kontsern koosneb ettevõttest Reterra Estate OÜ ja selle 38 tütarfirmast, mis tegutsevad Eestis ja Lätis.
Reigo Randmetsale kuulub firmast kolmandik, ülejäänud ettevõte kuulub Eesti ettevõttele Mapri OÜ, mille tegelikeks kasusaajateks on äriregeistris Margus Väärsi ja Priit Jaagant.
Reterra grupi müügitulu oli 2023. aastal 18,7 miljonit ja kasum 2,6 miljonit eurot.
Firma arendab elu- ja ärikinnisvara Tallinnas, lisaks Tartus, Riias, Peetris ja Tabasalus. Nende loodud on Woho kvartal, kus asuvad Telia ja Pipedrive’i peakontorid.
Artikkel ilmus 7. novembril 2024 väljaandes Postimees. Autor Aimur-Jaan Keskel.